Põhjused, miks Fed kartis tõsta intressimäärasid

Börside jaoks on aasta algus olnud keeruline, kuid turg ei ole alates 2014. aasta oktoobrist, mil Föderaalrerserv lõpetas sularaha paiskamise majandusesse, olnud enam sama, mis enne.

Igakuine võlakirjaostu programm lisas Föderaalreservi eelarvesse 3,7 triljonit dollarit ning aitas aktsiatel teha võrreldes 2009. aasta märtsiga ligi 200% tõusu.

S&P 500 on selle ajaga võrreldes aga 3% madalam ning on alates Fedi detsembrikuisest kohtumisest, mil otsustati tõsta intressimäärasid, teinud 7,3% languse.

Samas on olnud ka mitmeid muid faktoreid, mis on turud kahtlemata rivist välja löönud – Hiina ja nafta hinnad.

Vaadates aga viimase 7+ aasta mustrit, siis järjekindlalt joonistub välja tendents, et iga kord, kui Fed otsustab karmistada rahanduspoliitikat või kärbib oma “rahatrükkimise masinat”, tekitab see turgudel tagasilöögi.

Praeguses olukorras, mil ees ootab rida intressimäärade tõstmisi, tundub teekond tulevat eriti kivine.

SKP neljanda kvartali kasv saab prognooside kohaselt olema mininaalne, kõigest 0,8%. Ka ettevõtete neljanda kvartali kasumid ei tõota midagi head ning tootmine on languses.

Seevastu aga teenuste sektor näib olevat tugev ning samuti kasvab tööhõive.

Investorite jaoks aga ei kaalu positiivsed asjad seekord negatiivseid üles.